Twistringen
Twistringen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.
Linn asub umbes 30 km Diepholzist kirdes ja 30 km Bremenist edelas. Linnast saab alguse Delme jõgi. Twistringeni kõige olulisem tõmbenumber on õlgede töötlemise muuseum. Linna pindala on 114,22 km². 31. detsembril 2015 elas seal 12 219 inimest.
Twistringenit on ürikus esmamainitud 1250. aastal kui Thuisteringe. Selles kirjutises on kõik linnad, kes pidid maksma ettemakseid silla hooldamiseks Bremenis üle Weseri. Linnas oli kogudus umbes 825. aastast. Pärast reformatsiooni 1525. aastal toimus Twistringi koguduses 1618. aastal vastureformatsioon. Paiknedes peamiselt protestantlikus piirkonnas, oli Twistringen Münsteri piiskopkonna katoliiklik enklaav. 1824. aastast on see osa Osnabrücki diötseesist. Täna on Twistringen ikka veel peamiselt katoliiklik.
Prantsuse võimu all aastatel 1811 kuni 1813 ehitati Twistringenisse moodne maanteeühendus, Napoleoni maantee (nüüd B 51). 1817. aastal sai Twistringenist Hannoveri kuningriigi osa.
Alles pärast raudteeühenduse ehitamist Bremeni ja Osnabrücki vahele 1873. aastal asusid luterlased taas linna. Nad asutasid 1891. aastal luterliku koguduse ja pühitsesid 1894. aastal oma kiriku.
Twistringenis oli ka väike juudikogukond. 1938. aastani oli seal sünagoog, mille kohas on mälestustahvel. Mõnevõrra väljaspool Twistringeni keskust on ikka veel juudikalmistu.
1964. aastal sai Twistringen linnaõiguse. 1974. aastal loodi Twistringeni vald, kui liidendati paikkonnad Abbenhausen, Altenmarhorst, Heiligenloh, Mörsen, Natenstedt, Rüssen, Scharrendorf, Stelle ja Twistringen.
Linn asub umbes 30 km Diepholzist kirdes ja 30 km Bremenist edelas. Linnast saab alguse Delme jõgi. Twistringeni kõige olulisem tõmbenumber on õlgede töötlemise muuseum. Linna pindala on 114,22 km². 31. detsembril 2015 elas seal 12 219 inimest.
Twistringenit on ürikus esmamainitud 1250. aastal kui Thuisteringe. Selles kirjutises on kõik linnad, kes pidid maksma ettemakseid silla hooldamiseks Bremenis üle Weseri. Linnas oli kogudus umbes 825. aastast. Pärast reformatsiooni 1525. aastal toimus Twistringi koguduses 1618. aastal vastureformatsioon. Paiknedes peamiselt protestantlikus piirkonnas, oli Twistringen Münsteri piiskopkonna katoliiklik enklaav. 1824. aastast on see osa Osnabrücki diötseesist. Täna on Twistringen ikka veel peamiselt katoliiklik.
Prantsuse võimu all aastatel 1811 kuni 1813 ehitati Twistringenisse moodne maanteeühendus, Napoleoni maantee (nüüd B 51). 1817. aastal sai Twistringenist Hannoveri kuningriigi osa.
Alles pärast raudteeühenduse ehitamist Bremeni ja Osnabrücki vahele 1873. aastal asusid luterlased taas linna. Nad asutasid 1891. aastal luterliku koguduse ja pühitsesid 1894. aastal oma kiriku.
Twistringenis oli ka väike juudikogukond. 1938. aastani oli seal sünagoog, mille kohas on mälestustahvel. Mõnevõrra väljaspool Twistringeni keskust on ikka veel juudikalmistu.
1964. aastal sai Twistringen linnaõiguse. 1974. aastal loodi Twistringeni vald, kui liidendati paikkonnad Abbenhausen, Altenmarhorst, Heiligenloh, Mörsen, Natenstedt, Rüssen, Scharrendorf, Stelle ja Twistringen.
Kaart - Twistringen
Kaart
Maa (piirkond) - Saksamaa
Saksamaa lipp |
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
DE | Saksa keel (German language) |